Postitused

Prisjaga.

Kujutis
Viimane nädal utšebkas algas vähikäiguga. Esmaspäeva hommikul jäin väheke kauemaks kasarmusse pidama ja kamandati koos teiste kursantidega jälle juba läbikäidud radu tallama. Riiulitest haarasime õlale gaasimaskid ja relvaruumist juba tuttava AK ning padavai metsa alla taktikaharjutusi tegema. Vaheldumisi jooksmist, kõndimist, mahaviskumist ja roomamist. Seda kõike koos maskidega ja ilma. Ikka вспышка с лева, вспышка с права koos maski pähetõmbamisega kuni nõrkemiseni. Ime veel, et nende lontidega laulda ei kästud. Õhtupoole saime paradkad kätte ja õmblesin kohe ka pagunid-värgid külge. Tehti pilti kah. Liikluse kordamine edeneb jõudsalt. Lahendasime aparaatide taga teste, aga tuleb välja, et aparaadid on lollid. Valesti programmeeritud. Pakazuha värk järjekordselt – õppetööks neid kasutada ei kõlba ja nii jätkame juba vanal tuntud meetodil, pliiats ja paber, plussid ja miinused. Sõita oleme ka juba rohkem saanud. Peale polügooniteede selgekssaamist toodi meid maanteele ja asulat
Postita kommentaar
Lisateave

Prisjagani* on nädalajagu päevi jäänud.

Saabusin just metsast. Meil on jälle mingid pomod külas. Istusime ja magasime lõkke ääres, polku minna ei tohtinud, sest seal peab olema täielik vaakum. Sõdurite koht on päeval õppustel. Kell on alles kolmveerand üks ja lõunani üle kahe tunni aega. Söömas käime välisööklas, pastojanka kasarmute juures aia taga, sest meie polgu söökla on täielikult kindralite ja muude ässade poolt hõivatud. Neil on käimas lahinglaskmised. Meie vzvood ongi lahinguväljal. Vaatavad, kuis kindralitel see tegevus edeneb ja edastavad märklaudade koordinaate. Kaheksas patarei higistab haubitsate taga. Hiilisin kasarmusse ja see on tühi, pesin ja ajasin habeme ära. Istun koos ühe meile komandeeritud sõjakooli kursandiga leninskajas, kuulame plaadilt biitleid ja kirjutame mõlemad. Päevnik seisab postil, kaks puhkavad ja korrapidajaseeru põõnab kuskil kubrikus. Kõik on tööl või polükal ja minul on pohhui. Kuradi hea tunne! Õhtuni peaks vaba aeg olema. Lõunal ei käinudki. Istusin selle asemel teemajas
Postita kommentaar
Lisateave

Määrige pähe endile see teadus!

Maailma asjadega ongi vist sedamoodi, et enne kui Aeg su palveid kuulda võtab, laseb ta sul korralikult põhjas ära käia. Nii korralikult, et tunned, kuis lained pea kohal kokku laksavad ning lämbuma hakkad. Ja seejärel, justkui möödaminnes ja omaette pahameelest - "Hea küll, ela veel...", pomisedes asetab ta sulle uue hoolaua jalge alla ja sinu valik on nüüd sellelt end tagasi valgusesse tõugata või loobuda ja alla anda. Olen siin neetud utšebka põrgukorides ekselnud täpselt kaks kuud ja lõpuks ometi tundub, et õnn ei olegi selga pööranud. Suurest meeste hulgast, mis moodustub kolmest divisjonist ehk üheksast patareist, andes kokku laias laastus 500-600 kursanti, valiti välja kümme meest. Ja mina, pisike könn, olen nüüd üks neist kümnest, kellele omistatud uus ametipositsioon – noor autojuht. Hüvasti, vintrauad! Hüvasti kaardid ja kaared-kraadid, bussoolid ja muu optiline kola, sest härrast on sirgumas autojuht! Jah! Tagasi on seesama mees, kes kahe kuu eest siia betoon
Postita kommentaar
Lisateave

Tagasi rivis ja töö käib.

Kujutis
Päevad tunduvad tänu asjalikumale tegevusele nüüd lühemad ja mõnes neis leiab midagi lausa huvitavatki.  Hommikul äratus, võimlemine, pesemine, nägude-vormide-taskusisude ülevaatus, söök ja seejärel bušlatid selga ning peale kilomeetrist kiirmarssi väeosa territooriumi taha võtab kuskil eimiskit asuvat liivavälja meid МТЛБ * peale ning sõidame polügoonile. Omamoodi põnev on see mõnekümne minutiline viibimine tolle rauast elaja kõhus. Mootor teeb väga valju müra. Kohe, kui uksed meie järel lukustatud ja see koletis liikvele päästetakse, vajuvad silmad kinni. Eks see siis mootori häälest tingitud kumisev madalsageduslik heli on, mis seesolijaid maagiliselt uinutab. Aga väga lõdvalt end ses raudkirstus tunda ei tohi. Tee koosneb sügavatest laugjatest aukudest ning neis põrgates on nii mõnigi mees oma peaga terasest lage tunda saanud. Juba mitmendat päeva veedame kogu valge aja polügoonil. Polgus lõunal ei käi, toit tuuakse kas auto või MTLB-ga kohapeale. Oleme teinud lõkke m
Postita kommentaar
Lisateave

Санчасть ehk laatsaret

Kujutis
Laatsaretis võtab mind vastu nooruke leitnant. Uks suletakse ja seeru jääb koridori peale ootama. Kuulab sell mu kurtmise ära, et kael ja turi valutavad ja on lisaks nii kanged, et pead enam keerata ei kannata ning annab mulle siis kraadiklaasi. 39,7 kraadi! Kisun kuidagi jakikaeluse lahti, et leitjohha saaks kaelal olevat vistrikku paremini näha ja siis kõlab tema suust asjalikult - " отравление крови " – veremürgitus. Siniroosad triibud pidavat kahele poole õlgadesse juba teed rajama. Küsib veel, et kas lähen ise kasarmusse oma asjadele järele või saab need keegi mulle siia tuua, sest kaugele ta mind sellise diagnoosiga kõndida ei luba ja edaspidine saatus selgub homme hommikul. Ööseks pean kindlasti jääma laatsaretti. Kraban kasarmust pesemisajad ja kirjaploki, teatan sõpradele, et olen nüüd mõned päevad surnud ja kui neil on midagi pakilist teatada, siis leiavad mind san.tšastist või kalmistult. Leitnandihakatisest velsker paneb kummikindad kätte, haarab skalpelli j
Postita kommentaar
Lisateave

1989

Vormid ja muu väline klants üle vaadatud, algas tõsisem õppeperiood. Istume taas juba tuntud tegevuse juures. Ajame pähe sõduri kohustusi, järjekordset rivilaulu ja muud säärast kosmeetilist jura. Väljas kulgeme endiselt rivis ja nüüd juba ka lauluga. Peksame kõigest jõust jalgu vastu maad, kisame täiest kõrist ideoloogilisest patriotismist nõretavaid salme või siis teeme ka kiiremaid jooksusamme. Kõik vastavalt sellele, kuidas juhendaval seerul parajasti tuju on. Над полями необъятными, Над речными перекатами, Над разрывами гранатными, Песня ласточкой летит... Hommik algab poole seitsmest ja nii nüüd jääbki. Kohe välja territooriumi rookima või kui lund pole, siis jooksma ning pärast kindla ringi läbimist platsile võimlema. Neil hulludel siin on lausa oma võimlemisharjutused välja mõeldud. Igasugused naljakad liigutused, mida seeru rivi ees ette näitab ja siis peame kõik seda ühes rütmis kaasa tegema. Terve polguga. Ka see programm tuleb nüüd kiiresti selgeks õppida. Pl
Postita kommentaar
Lisateave

'88 kukub kinni...

Istume lenkomnatas ja kõik täidavad märkmikke.  Paksud ruudulised kaustikud lõigati rauasaega pooleks. Neist tegime endile rinnatasku täiteks nüüd kohustuslikud raamatukesed, kuhu kõik vajalik kirja pannakse. Hetkel käibki otseste ülemuste ülestähendamine. Minul sai see toiming kiiresti tehtud ja nüüd on aega natuke olustikku kirjeldada. "Eluke veereb ikka nagu ta veereb. Nuseleme elu eest, et kõik oleks korras ja puhas. Homme on 31.detsember, aga mitte mingisugust aastavahetuse tunnet küll pole. Eile käisid Märdil ema ja pruut külas. Tõid igavese seljatäie süüa ja kommi. No mis viga Uulust siia sõita, ei kulu kahte tundigi. Ei tea kas vererõhk jupsib või on tegemist mingi põletikuga, igatahes ninast jookseb juba kolmandat päeva aeg-ajalt verd. Kurk on valus, köhin nagu hobune ja jalad ka haiged, paistetusele on lisandunud villid." Kirjutamise katkestas väljakutse - " Курсант Вильяк, на выход !"* Ajasin end laua tagant püsti ja kui toast väljunud olin
Postita kommentaar
Lisateave