'88 kukub kinni...

Istume lenkomnatas ja kõik täidavad märkmikke. 

Paksud ruudulised kaustikud lõigati rauasaega pooleks. Neist tegime endile rinnatasku täiteks nüüd kohustuslikud raamatukesed, kuhu kõik vajalik kirja pannakse. Hetkel käibki otseste ülemuste ülestähendamine. Minul sai see toiming kiiresti tehtud ja nüüd on aega natuke olustikku kirjeldada.

"Eluke veereb ikka nagu ta veereb. Nuseleme elu eest, et kõik oleks korras ja puhas. Homme on 31.detsember, aga mitte mingisugust aastavahetuse tunnet küll pole. Eile käisid Märdil ema ja pruut külas. Tõid igavese seljatäie süüa ja kommi. No mis viga Uulust siia sõita, ei kulu kahte tundigi.

Ei tea kas vererõhk jupsib või on tegemist mingi põletikuga, igatahes ninast jookseb juba kolmandat päeva aeg-ajalt verd. Kurk on valus, köhin nagu hobune ja jalad ka haiged, paistetusele on lisandunud villid."

Kirjutamise katkestas väljakutse - "Курсант Вильяк, на выход!"*
Ajasin end laua tagant püsti ja kui toast väljunud olin, teatas päevnik, et mind ootavad KPP-s külalised.

Oi seda rõõmu! Kodused olid peale pikki palveid lõpuks ometi mind vaatama saabunud. Justkui päike tuli pilve tagant välja!
Lunisin seerult otsekoha loa, et võiksin väravasse tormata. Sain, aga kästi õhtusöögiks kindlasti tagasi rivis olla.

Kokkusaamise aeg jäi küll lühikeseks, aga asi seegi. Seal värava taga autos istudes ajasin lausa mõnuga komme näost sisse ja tagasi patareisse saabudes jagasin taskute sisu ka teistele eestlastele. Olin nende jaoks justkui hiljaksjäänud jõuluvana.

'88. aasta viimasel päeval peeti siis poolelijäänud riviülevaatus ka ära. Kontroll tehti põhjalik. Tähtsad ninad vaatasid, et kursantidel oleks märkmikes kõik vajaminev kirjas. Sinelid kenasti triigitud, püksid pidid olema viigitud. Selle kohta olin saanud eelnevalt Märdilt head nõu, et enne viikimist tuleb püksid seestpoolt juttide kohalt kuiva seebiga sisse hõõruda. Nii pidavat nähtud vaev kauem püsima. Tal oli õigus. Joonlauaga mõõdeti koguni käisel oleva embleemi paigutus üle. Täielik tsirkus.
Õnneks sel päeval meid rohkem ei piinatud. Anti vaba aeg ja seda kuni öösel kella üheni. Sinnamaani lubati telekast "Kutsuvat tulukest" vaadata või oma muredega tegeleda. Kes kirjutas kirja, kes lobises kaaslastega. Mõni puges suurest masendusest ära voodisse. 

Hommikul pidi äratus olema alles kella kümnest.

__________________________

* Kursant Viljak, (kasarmu) pääslasse!