Утро с вечера мудрее...*

Nii teadis vanasõna öelda, aga polnud ta targem ühtigi.

Peale poolde öösse veninud vintsutusi seal Dobele sõjaväearstide juures ning kohalikus sõdurisööklas hilinenult õhtuks pakutud teekatla vastikumaitselise rasvatilkadega rikastatud pesuvee ja mõne kääru valge leiva manustamist saime mõneks tunniks mingisuguses kubrikus endid lahti riietamata magama kukutatud.

Kell pool kolm hommikul löödi kogu kamp tagasi jalgele. Grupist nokiti välja kümnemeheline koosseis ja meid, allesjäänud 31 noort kutsealust sõidutati Dobele jaama. Juba teine kärekülm hommik sel teekonnal. Õnneks olin varustanud end korralike pükste ja talvesaabastega ning ülemiseks katteks oli merekooli kursandi lühemaks lõigatud sinel, millega vennas kooli ajal Tallinnas punkarite sabas eputada armastas. Mõni mees aga oli laekunud ilma mütsi ja kinnasteta. Tuul lõikas perroonile tuisanud hangedes ringi sasides valusalt läbi kampsuni ta paljal ihul ning viigipüksid ja niidisokid õhukestes kingakestes ei andnud just palju külmavarju. 

Viimaks saabus oodatud diiselrong. Keerasin end platskaartvaguni pakiriiulile kerra, et unevõlga kuidagi tagasi teha.

5:40 olime Riia vaksalis. Istusime ümber elektrirongile. Carnikava jaama tuli auto vastu. Selle kastis oli äärmiselt kitsas, aga kuidagi mahutati meid ikkagi ära. Nagu sprotid tihedalt üksteise vastas, kuid vähemalt soojem oli sedamoodi.

- "Ох, боже! Ёб ваше благородие и другие пушистые места!"**

- "No nüüd oleme küll kuskile persseauku omadega jõudnud! Palju õnne!" – on esimesed laused, kui väljavaadet varjanud tent tagantpoolt avatakse.

Auto kastist paistab pikk kahesuunaline eraldusribaga poolitatud allee. Asfalt on lumest puhtaks roogitud ja see valge ollus omakorda kandilise seinana tee veertele pakitud. Kubismi stiilis meistiteos ja seda mitte ainult ruudus, vaid nii ongi - kuubis! Kolmemõõtmelised lumevallid. Igal pool, kus mingi bituumenpigi sisaldav rajake jookseb, on niimoodi toimitud. Kõik viimse mustani paljaks lakutud ja labidaga joonlaua järgi teed palistavaks müüriks patsutatud.

Добро пожаловать в армию! Это ваш новый мир, новорождённые духи. 

Добро пожаловать в мир показухи!***

_______________________________

* Hommik on õhtust targem

**  Oh, jumal! N....ks kogu au ja teie teisi kohevaid kohti!

*** Tere tulemast armeesse! See saab olema teie uus maailm, vastsündinud hinged!
     Tere tulemast näidismaailma!

 Siin värava taga algas uus elu.

 Ja sellisena paistis kõik eelnenu, kui meid oldi väravast sisse toimetatud.

Allee, millel jalg esmakordselt uue ilma kalki asfalti puutus.

Kahju muidugi, et pole kasutada mitte ühtegi talvist pilti, mis iseloomustaksid tollele 
ajale ja kommetele omaseid piinlikult kanti vormitud lumehangesid. 
Staabihoone, mille nurk kaadrisse jäädvustatud  ja paljud teisedki majad on olnud kogu linnaku eksisteerimise jooksul Läti rahvusvärvides.
Ju vist ei teatud, millega tegelikult tegemist.
Kõik värvifotod on tehtud 2006. aasta augustis minu enese poolt ja pärit erakogust.