See on omamoodi ime. Veider ime.
Sa oled siia maailma juba korra
sündinud. Väikse ja väeti hingekesena. Puhtana. Ema ja isa on
hakanud sinusse süstima neid omadusi, mida nad on arvanud, et oleks
hea sulle, kui oma järeltulijale sisse panna, edasi anda.
Ja
siis...
Ühel päeval, kui seljataha on jäetud
lapsepõlv ja kaks pikka perioodi erinevates koolides...
... sinust on saanud mingisugune
inimene, vanuse järgi täiskasvanuks nimetatu, sa pole enam hing...
... lajatab postkasti täiesti
tavalisele valgele paberile trükituna sildike võõrkeelse
pealkirjaga "Повестка". Eesliitega "Военная"* veel lisaks...
___________________________________
___________________________________
Tegelikult teadsid sa, et see ühel
päeval juhtub. Sest nii oli sind kasvatanud riik ja ühiskond.
Kooliprogrammiski oli selleks lausa omaette õppetund olemas –
sõjaline algõpetus.
Ainult et sa ise ei tahtnud seda eriti omaks võtta. Sa sulgesid selle vältimatu ja möödapääsmatu aknakese oma tulevikuteel oma meeltele, ignoreerisid seda kuni tänase päevani. Selle päevani, mil saabus kutse.
Ainult et sa ise ei tahtnud seda eriti omaks võtta. Sa sulgesid selle vältimatu ja möödapääsmatu aknakese oma tulevikuteel oma meeltele, ignoreerisid seda kuni tänase päevani. Selle päevani, mil saabus kutse.
Ega's midagi, tuleb minna!
Sel kindlaksmääratud päeval paned end pisut teistmoodi riidesse, kui tavaliselt kodunt väljununa sind tänaval kohata võis. Krabad kaasa natuke toidumoona, lusika, kruusi ja kausi, sest sedaviisi on ju ometi kutsel kirjas, et mida peaks ja võiks kaasa võtta ning siirdud koos saatjatega sinna, kuhu paljud teisedki kutse saanud eakaaslased.
Veel viimane memme musi, kui tihkad, veel viimane isa või venna-õe kalli ja läinud sa oledki...
... Sinna kuskile, kuhu ainult juhus
määrab. Või vähemalt tundus mulle tol hetkel sedamoodi, et
siitpeale, mees, asub edaspidi juhus sinu kaheaastaseks teejuhiks.
Sa sünnid uuesti. Oled küll juba inimene oma iseloomu ja haritusega, oma tugevuste ja nõrkustega, aga ikkagi väeti ses võõras keskkonnas, kus sinust hakatakse jälle inimest vormima. Ümber vormima. Kõik justkui kordub - Dèja vu! Vahe ainult selles, et võtted ja meetodid, mis nüüd selleks kasutusele võetakse pole enam taolised leebed, mis kunagi emalt-isalt nähtud-tuntud-kuuldud.
Sa oled hing. Taas hing.
Дух...
____________________
*Kutse sõjaväeteenistusse, sõjaväekutse.
Sa sünnid uuesti. Oled küll juba inimene oma iseloomu ja haritusega, oma tugevuste ja nõrkustega, aga ikkagi väeti ses võõras keskkonnas, kus sinust hakatakse jälle inimest vormima. Ümber vormima. Kõik justkui kordub - Dèja vu! Vahe ainult selles, et võtted ja meetodid, mis nüüd selleks kasutusele võetakse pole enam taolised leebed, mis kunagi emalt-isalt nähtud-tuntud-kuuldud.
Sa oled hing. Taas hing.
Дух...
____________________
*Kutse sõjaväeteenistusse, sõjaväekutse.
Kommentaarid
Postita kommentaar